Teadvus ja 20. sajandi murdepunktid

Kirjeldus

20.sajand on modernsuse laboratoorium. Siin sünnivad tehnika, ideoloogia ja identiteedi uued vormid; siin murduvad vanad maailmapildid ja tekivad uued; siin avastab inimene, et ta suudab luua rohkem, kui ta suudab mõista, ja hävitada rohkem, kui ta suudab kanda. See sajand näitab, et teadvus ei ole staatiline — ta on liikumine, mis võib laieneda, sulguda, murduda või avaneda, sõltuvalt sellest, milliste jõudude ja sündmustega ta kokku puutub.
Meta tasandil tähendab see, et ajalugu ei ole midagi, mis toimub “väljas”. Ajalugu on teadvuse sisemine liikumine, mis avaldub väliste sündmustena. Sõjad, revolutsioonid, tehnilised plahvatused ja kultuurilised vastureaktsioonid ei ole juhuslikud. Need on teadvuse pingeväljad, mis otsivad väljapääsu, vormi, tasakaalu.
Selle teose eesmärk ei ole anda hinnanguid ega otsida süüdlasi. Eesmärk on näha mustrit: kuidas teadvus reageerib kriisidele, kuidas ta loob uusi maailmu, kuidas ta otsib terviklikkust ajastul, mis on täis katkestusi, kuidas ta nihkub individuaalselt tasandilt kollektiivsele ja sealt kosmilisele.