Silva rerum I osa

Kirjeldus

Neljaosaline romaanitsükkel „Silva rerum” räägib Narwoyszide aadlisuguvõsast läbi nelja põlvkonna ja ulatub ajaliselt 17. sajandi keskpaiga Leedu suurvürstiriigist kuni Poola-Leedu jagamiseni. Rohkem kui sada viiskümmend aastat hõlmavas loos ühendab autor professionaalse kunstiajaloolasena arhiiviuuringutel põhineva ajalooteaduse ja kirjanduskunsti ning avab terve ajastu Leedu ajaloost.

Silva rerum, tõlkes „asjade mets”, oli 16.–18. sajandil Leedu aadlike seas populaarne pereraamat, mida pärandati põlvest põlve ja kuhu pandi kirja kõik, mis oli mõeldud perekonna isiklikus mälus säilitamiseks: palved ja dokumentide ärakirjad, luule ja anekdoodid, retseptid ja põllumajanduslikud nõuanded, sententsid ja mõtisklused.

Iga „Silva rerumi” osa räägib pere ühest põlvkonnast. Esimeses osas, mille tegevus toimub 17. sajandi keskel, võtab perepea Jan Maciej Narwoysz kirjasule kätte oma mõisas Milkantais, kus ta elab koos naise Elżbieta ja kaksikutest laste Urszula ja Kazimierziga. Aga iga kord, kui ta oma silvasse midagi kirja paneb, tabavad perekonda ootamatud sündmused: saatus viib tütre Vilniusesse kloostrisse ning poja ülikooli ja pealinna ohtlikele tänavatele. Iga pereliige seisab silmitsi armastuse ja surma, keha ja hinge, usuliste ja ilmalike dilemmadega.



Kunstiteaduste doktori Kristina Sabaliauskaitė neljaosaline ajalooliste romaanide tsükkel „Silva rerum” on kahtlemata üks tähelepanuväärsemaid sündmusi viimaste aastakümnete leedu kirjanduses, olles pälvinud tähelepanu ja tunnustust ka väljaspool Leedu piire.

Lätis valiti see 2014. aastal 100 kõigi aegade armastatuima raamatu hulka, Poolas sai 2015. a ilmunud „Silva rerumi” esimene osa kohe bestselleriks, 2016. a valiti see prestiižse Kesk-Euroopa kirjanduspreemia Angelus finaali ja on pälvinud ka mitu tõlkeraamatu autasu.

Romaan võitis kahel korral (I osa 2009, II osa 2011) maineka Leedu Aasta Raamatu tiitli ja 2008. a valiti selle I osa Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi poolt koostatava aasta 12 loomingulisima raamatu prestiižsesse nimekirja.

Vilniuse 688. sünnipäeval, 25. jaanuaril 2011 omistati autorile romaani II osa eest Vilniuse kaitsepühaku, Püha Kristoforuse kujuke, mis on linna kõrgeim tunnustus ja tänu neile, kes loovad Vilniust ja Vilniuse ajalugu.

2023. aastal sai Kristina Sabaliauskaitė Vilniuse linna aukodanikuks mineviku uhkuse taastamise, Leedu tutvustamise eest maailmas ning „Silva rerumi” tsükli eest, mida on hakatud nimetama ka „Suureks Vilniuse saagaks”.

Eesti keeles on Kristina Sabaliauskaitėlt ilmunud samuti suurt tähelepanu pälvinud romaanidiloogia „Peetri keisrinna” (2021–2022).



„Imeliselt kirjutatud márquezlik romaan, mille tegevus toimub 17. sajandi Leedus ja mis tuletab meile kõigile meelde, et Kesk-Euroopa ajalugu on meie ühine lugu.” – Olga Tokarczuk, Nobeli preemia laureaat

„„Silva rerum” on üks iseseisva Leedu ajaloo suurimaid bestsellereid ja on enamat kui lihtsalt romaan. See on poliitiline ja kirjanduslik sündmus, pöördepunkt meie naabrite kultuuris.” – Mariusz Cieślik, Wprost

„See on kirjandus, mis tõuseb üle geograafiliste piiride ja jutustab põhjapanevatest kultuurikogemustest, mis on äratuntavad kõigile endise Poola-Leedu elanikele.” – Krzysztof Żwirski, Tygodnik Powszechny

„See raamat on läbi ja lõhki barokne. [...] „Silva rerumi” lugemist võiks võrrelda Vilniuse Püha Peeter-Pauli kirikus ringijalutamisega. See on lummav ja samal ajal ka häiriv, salapärane; see paneb mõtisklema elu ja surma, ilu ja inetuse, õilsuse ja madalaimate ihade üle. [...] Kätkeb endas palju enamat, kui esmapilgul paistab.” – Irena Vaišvilaitė, kunsti- ja religiooniajaloolane

„Jutustamise voog köidab ja hüpnotiseerib lugejat peaaegu nagu sibülli hääl, mis kõlab pimeduses tule ääres, ennustades elu, surma ja kaduvust.” – Barbala Simsone, Diena.lv