Kas ma sellest juba rääkisin?

Kirjeldus

„Näitlejal on samuti teatud oskusi tarvis. Tal on vaja oma teksti meeles pidada ning ta ei tohiks mööbli otsa komistada – need on peamised asjad. Peale selle kuluvad ära pealiskaudsed teadmised mõne muu asja kohta – näiteks selle kohta, kuidas inimesi suudelda.“

Nõnda muhetseb Sam Neill oma memuaarides, kus ta räägib oma lapsepõlvest, sellest, kuidas temast sai üks maailma kuulsamaid näitlejaid, ning oma menukatest filmirollidest ja -partneritest.

Sami sõnul on tema karjäär olnud ootamatute ja õnnelike saatusepöörete jada. Sam on sündinud 1947. aastal Põhja-Iirimaal ja ta oli seitsmeaastane, kui perekond asus elama Uus-Meremaale. Seal saadeti noor Sam Christchurchi internaatkooli, kus ta spordis oli küll lootusetu, kuid see-eest avastas, et talle meeldib näitlemine.

Pärast ülikooli lõpetamist tegi Sam dokumentaalfilme, kuni sai 1977. aastal peaosa filmis „Sleeping Dogs“. Algas filmikarjäär, mis tegi Sam Neillist näitleja, kes on sundimatult liikunud kassahittides ja väärtfilmides osalemise juurest tööle televisiooni ning on tegutsenud maailma eri paigus. Tema nime ja näoga seostuvad sellised filmid nagu „Jurassic Park“, „Klaver“ ja „Peaky Blinders“. Oma ligi poole sajandi pikkuse karjääri jooksul on ta osalenud ligi 100 mängufilmis ja kümnetes teleseriaalides. Uus-Meremaal elavat Sir Nigel John Dermot „Sam“ Neilli peetakse üheks oma põlvkonna mitmekülgsemaks näitlejaks, tema nimi on alati tähendanud kindlat kvaliteedimärki.

„Kas ma sellest juba rääkisin?“ on humoorikas mälestusteraamat, mille on kirja pannud loomupäraselt andekas jutuvestja ja terane vaatleja, mees, kes kirjutab oma lähedastest suure armastuse ja soojusega. Peale filmimaailma räägib Sam Neill oma elust Kesk-Otagos Uus-Meremaa Lõunasaarel, kuhu ta rajas viinamarjaistanduse Two Paddocks, mis on tuntud kvaliteetse Pinot Noiri veini poolest.

Lihtsalt imeline, nii naljakas ja võluv ja tabav. Sam Neilli elurõõmus ja armas raamat ajas mind südamest naerma. Meryl Streep

Uskumatult hea meelelahutus, hullupööra muhe lugemine. Stephen Fry